Kanalas kobraste, grislide ja vahtrasiirupiga: Ma olen veel elus

Vabandan, et pole kirjutanud..sest ma olen tegelikult laisk blogi pidamisega..aga kuna ma lubasin seda pidama hakata ja olen juba mitmelt saanud ühiskondlikku survet, siis võtan end täna kokku ja teen ühe pika postituse. Kuigi mulle endale väga pikki postitusi ei meeldi lugeda, siis annan ka teile andeks kui te seda kõik läbi lugeda ei viitsi. On ju veel viimased Islandi seiklused ka kirjutamata...Edaspidi panen endale südamel, et vähemalt korra nädalas kirjutan.

Oma teisel päeval Islandil külastasin Blue lagooni. Reykjavikist u 40min bussisõidukaugusel asuv imeilus helesinine geotermaal laguun, kus saab ennast kortsu liguneda, savimaski teha ja niisama ilma nautida. Väljas oli ilm endiselt hall, sombune ja külm, seega tundus soojas vees ligunemine eriti hea mõte. Buss võttis mind otse hosteli eest peale ja viis ilusti enamvähem ukseni. Vahetasin riided ja läksin välja...jäine tuul ja madalad temperatuurid väga õue ei kutsunud aga... aga kui vette sain siis oli nii hea ja mõnus. Laguuni vesi on koguaeg u 38 plusskraadi. MÕNUS.

Helesinine läbipaistmatu vesi oli väga mõnus. Lisaks sai nö savibaarist võtta tasuta selle sama laguuni lumivalget savi ja seda endale kasvõi üle kogu kere määrida. Osades kohtades sai savi ka ise laguuni põhjast kaevata ja peale mätsida. Ligunesin laguunis umbes 2 tundi, siis hakkas juba palav..

Mina siin niisama..ilusamaks muutumas

Laguunist kojuviimiseks ootas jälle buss. Olles tagasi Reykjavikis, otsustasin natukene varem maha hüpata ja külastada maailma ainukest Peenisemuuseumi..sest miks mitte. Muuseum ise sai alguse sellest, kui selle asutajale kunagi kingiti vaala peenis vms (fakt vajab kontrollimist, kuid umbes nii see algas). Edasipidi sai sellest nö sisenali, et kui keegi läks reisile, siis tõi peenise. Ja kui sul neid peeniseid on juba palju, siis miks mitte avada muuseum, kus sa saad rahvale purkides marineeritud, kuivatatud, topisteks tehtud ja erinevates suurustes nokusid näidata.

Alguses oli muuseum ühes väikelinnas, kuid nüüd on juba suuremates ruumides enamvähem Reykjaviki keskel..sest Reykjavik on nii väike, sellel ongi ainult keskus. Aga sellest hiljem. Muuseumis oli tõesti väga, väga palju peeniseid. Paremal pool ka üks näide Skandinaavia trolli peenisest, mis leiti ühest kaevanduse koopast. Tõsilugu. Kuid kellel on soov teada kui suur või milline on nt vaala, elevandi, roti või seapeenis, siis küsige julgelt..mul pildimaterjali jagub. Muuseas on sellest muuseumist tehtud ka dokumentaalfilm "The Final Member," mille nimi tuleb sellest, et muuseumil puudus filmi tegemise ajal ainult üks eksemplar- inimese peenis. Aga nüüd on neil ka see olemas. Üks vanamees annetas selle pärast oma surma. Kuidagi kortsus ja kokkutõmmanud oli ja hulpis kurvalt vedeliku sees.. Muuseumil on veel ootejärjekorras mitu peeniseannetajat sh. ka maailma kõige pikem peenis, mis kuulub Jonah Falconile. Lisainfoks, et tavaolekus on ta noksi pikkus 24cm, tavainimese keskmine pikkus on mingite uuringute põhjal 9-10cm. Niiet jah.. see oleks päris hea eksemplar muuseumi eksponaatide hulka. Kõik härrad ja poisid ja vanemad mehed, kes seda loevad, ka teil on võimalus oma kallis ihuliige sellele samale muuseumile annateda. Kirjutage kiri, millega kinnitate, et pärast teie surma on muuseumil õigus teie peenisele ja asi korras. Aitab nüüd sellest.. pole elu sees niipalju peenistest rääkinud

Pärast muuseumikülastust viisin märjad riided koju ja läksin linnapeale jalutama. Vahepeal veel niipalju,et Island on tõesti kallis koht aga neil on hästi palju Skyre, mis on hea. Tahtsin poest süüa osta ja jäin Skyri riiuli eest kohe pikemalt pidama, sest neid oli seal samapalju nagu kaubamajas viina.

Ostsin minagi endale 3 skyri ja midagi veel hamba alla. Maksin selle eest rohkem kui oleks tahtnud aga mis seal ikka. Oma hostelitoas olnud tüübiga ka arutasime, et peab söömist piirama 2xpäevas. Ta ütles, et kaalub dieedile jäämist ja 1x päevas süüa..kuigi ta oli niigi kilu.

Ülejäänud päeva jalutasin mööda Reykjaviki ja nautisin ilusaid vaateid. Nii tore väike linn. Igale poole jõuad jala. Otsisin ka kohta kus süüa ning järgisin oma lennukisõprade soovitust ning läksin sellisesse kohta nagu Þrír frakkar, mis Islandi keeles tähenab kolm kala. Pakub kohalikku Islandi toitu ja jooki. Esimene asi mida menüüs nägin ja muuseas kõige odavama hinnaga oli Hakarl. Hakarl on Islandi rahvustoit, lihtsalt öeldes fermenteeritud haikala. Muidugi ma küsisin, et kas see on midagi sellist mida ma terve portsu ära sööksin. Ettekandja vastas ausal- EI. Seejärel seletas, et lõhn on jube.. alguses on maitse jube, lõpus on ka jube aga seal vahepeal kuskil on pris maitsev ja sellise tugeva juustu maitsega. Mitte just kõige parem müügiartikkel ühe toidu kohta. Aga mind see ei hirmutanud, sest mulle tugevamaitselised ja haisvad juustud meeldivad. Mul läks õnneks ja ta ütles, et toob ühe tüki, maja kulul, mulle maitsmiseks..juhuu. Seejärel tõi ta mulle lauale ühe ilusa valge kuubiku. Ütles, et see on veel natukene jääs ja haisu väga tunda ei ole. Võin lasta natukene sulada ja siis süüa. Ütleme ausalt, et olles maitsnud ja tundnud Surtströmmingut, siis oli see valge väike kuubik väga süütu ja isuäratav.

Tavapäraselt konsumeeritakse Hakarli nii, et võetakse kuubik või kaks ning rüübatakse kohalikku samakat peale. Kolm kala seda küll nii ei serveeri aga kui ma oleksin kuskil rannakülaspeol, siis just nii seda saaksin.

Võtsin tiku kätte ja pistsin haikala suhu...ei olnudki nii hull. Maitse meenutas tõesti natukene nagu Blue stilton juustu, ei olnud väga tugevat järelmaitset ega midagi. Mina sööksin seda teinekord veel ja siis juba õigesti. Muidugi on neid Hakarleid ka erinevaid sorte ja ju siis mõni on hullem, sest maailmakuulus kokk Anthony Bourdain on öelnud, et Hakarl on kõige jubedam ja vastikum asi, mida ta kunagi söönud on.

Reykjaviki keskus ise on täis mõnusaid väikseid ja värvilisi maju. Palju on USA mõjutusi nt tänavasildid, valgusfoorid ja suurel hulgal hot dogi putkasid, muidugi ka burgereid jms rämpstoitu (sellest hoolimata ei ole Islandil McDonaldsit, viimane/ainuke USA ikooniline söögikoht suleti pärast 2005 aasta majanduskriisi ajal). Kuigi Island on iseseisev juba aastat 1944, siis lahkusid viimased Ameerika väed sealt alles 1980 alguses. Nende baas oligi praeguses Keflaviki (Reykjaviki) lennujaamas, mis pärast nende lahkumist ümber ehitati, sest hoonetekompleks ja maanudmisrada olid juba olemas. Hästi palju oli Reykjavikis ka USA turiste, sest just seal käib läbi hästi palju lende, mis tulevad ja lähevad USAsse või USAst. Islandair pakub suurepärast võimalust kõigile inimestel, kellel seal ümberistumine, ilma lisaraha küsimata (va üleüldine islandil elamine)kuni 7 päeva saarel peatuda. Hea turismikasvatamise nipp.

Kiki-queerbar

Palju ägedat tänavakunsti

Island on kindlasti koht kuhu tahan kunagi veel tagasi minna, sest kahe päevaga kõiki vaatamisväärsusi (liustikud, vaalavaatlus, geisirid, mäed jne) läbi käia ei jõua ja lisaks oli minu külastuse ajal ilm väga sombune ja hall. Eeldusel, et neil natukene ikka on seal suve ka, siis peaks järgmine kord just suvel minema. Aga esimeseks korraks piisas küll.

Pakkisin oma kotid kokku ja liikusin lenujaama poole, jällegi tuli buss mulle otse hosteli ette järgi ning viskas lennujaama ukse eest välja. Äärmiselt mugav. Ees ootas u 7h lendamist. Ma olin täiesti kindel, et maandun Kanadas pühapäeva ehk 9.aprillil, seda ütlesin ka Stinale, kelle juurde alguses pidin minema ja kes lahkesti öömaja pakkus.. aga teate mis ma ju rändasin ajas tagasi ja maandusin tegelikult hoopis laupäeval 8.aprillil...

Aga sellest juba järgmisel korral. Luban, et kirjutan lähima kahe päeva jooksul ja siis juba kõik kaks nädalat korraga, mis siiamaani Kanadas toimunud on..kas ma olen leidnud töö, elukoha, kas karu on mind ära söönud, kas olen pidanud maha müüma oma telefoni, käekella ja jalanõud..kõigest sellest õige pea.

Lisaküsimus sarjast "Faktid, mida sul tegelikult pole vaja teada aga samas miks mitte." Kõigi osalejate vahel loosin välja purgi vahtrasiirupit!

Kust on pärit Wolverine (koomiksitegelane)? Wolverine on päriselt ka loom, meiekeeli ahm, nende soengud on natukene sarnased.